SÕIT SURFARITE PARADIISI ja PÄIKESERANNIKULE,
Vana auto müük, uue ost!!

Pärast esimest kohtumist mehhaanikuga oli selge, et meie autoke vajas nii mõndagi uut juppi ja väikest ilukuuri..
Töökaaslase Arturi suurtest sõnadest - et ohh tema sõber teeb ülevaatusi ja saate kohe nagu naksti läbi - ei olnud mitte vähimatki tolku..Pikk nimekiri puuduvatest osadest näppus marssisime nukralt kodupoole.Õnneks avastasime ühe suletud romula, mille kõrval vedeles kaks täpselt samasugust autot nagu meie Ford. Nii läkski Aldar õhtul, Roulilt laenatud kruvikeerajataskus, ja võttis mis vaja :D
Paar asja pidime muidugi ka poest hankima.Kuna Rouli ei ole just eriline meistrimees, tuli autot putitada peaaegu olematute töövahenditega...aga lõpp hea kõik hea - üsna pea olime oma tuttuue suksuga teid vallutamas. Ülevaatuse tegime aga hoopis teise mehe juures, kes oli igavesti muhe vana...
Jah, seda oleme austraalias olles õppinud, et ega kohalikud ei suuda sulle midagi orgunnida ning tihti ongi nad ainult suured jutupaunikud ja lubaduste andjad.Aga kui tõeliselt asjaks läheb, ei ole neist abi ei miskit...kõike tuleb ise teha!!! Muidu poleks ju sellest hullu miskit, aga see pidev suure suugalinna ehitamine on juba täiesti ära tüüdanud.
See selleks - meil on auto ja nüüd on aeg seda nautida.

Meie suksu


Käisime puuviljajahil

Sõidus

Vahepeal oli Aldari soeng natukene käest ära ;)

Teemärgid

Poisipea..tegelikult siiski mitte

PARADIISI
Esimesel nädalavahetusel põrutasime otsemaid Surfarite paradiisi. Surfarite Paradiis asub Kullarannikul, mis hõlmab endas 60 km pikka valget rannariba.Mööda rannaäärt kulgevad aga uhked linnakesed oma eputavate pilvelõhkujatega ja armsate rannapromendaadidega.Kullaranniku keskpunktiks on Surfarite Paradiis - noorte-hipide-surfarite ja muidu lõbusate inimesete pesitsuspaik.

Parkisime auto rannaäärde, pakkisime oma veini seljakotti ja olimegi valmis õhtust paradiisi nautima. Linnas käis täielik elu-melu...sajad inimesed pidutsesid tänavatel..osa neist oli end rannale siruli visanud ja nautisid kinoõhtut. Nimelt oli keset randa suur ekraan kust parasjagu näidati filme...Rannast üle tee asusid klubid-pubid, söögikohad ja väikesed poekesed..Kuna Kullarannik ongi üldiselt ajutiste elanike peatuspunkt, on siin täiesti tavaline, et poed on avatud hilisõhtuni. Meile ei tundu see muidugi midagi uhket, sest Eestis saab naguinii terve õhtu otsa poode külastada..aga Austraallased on ju laisad, ning siinsed poed suletakse tihti juba kella viiest. Seega oli öine shoppamine täielik luksus...veinitopsike käes, jalutasime ühest poest teise. Aega-ajalt peatusime ja kuulasime mõnda järjekordset tänavamuusikut...isegi Elvis oli esindatud :D

Ühel hetkel rannas jalgu puhates tormasid meie poole kümme liivahiirt...sellised nagu mul endalgi kunagi olid. Karvase sabaga väiksed pruunid elukad! Nad elavad rannal kasvavatel puudel ning öö hämaruses tuldigi toidujahile...väga ägedad loomad!! Järgmisena vaimustas meid kuu, mis helendas taevas tagurpidi.

Kott suveniiridest pungil, veinike otsas - marssisime autosse unele.

Mõnna-mõnna

Järgmise päeva veetsime rannas peesitades...hiljem sõitsime järgmisse linna, kus asus MIAMI BEACH e. Miami rand...seal näitasid oma vingeid oskusi surfipoisid.Üldiselt oli rannas ujumine väga keeruline ja mitte väga nauditav...lainete kõrgus ulatus mitme meetrini ja ujumise asemel tuli meil oma elude pärast võidelda:D...plaan oli muidugi ka surfamist õppida, aga pärast paarikümne minutilist tõsist võitlust lainetega olime täiesti väsinud....Lõõdsutades ronisime kaldale puhkama.Järgmiseks jäi meie teele suuur....ja kui ma ütlen suur, siis tegelikult mõtlen ma SUUUUURT ostukeskust. Shoppahoolikute paradiis oli peidetud roosasse lossi.Loss hargnes aga mitmeks eraldi tänavaks, korrusteks ja sildadeks. Korra juba sisse astunud, avastasime end täiesti omaette maailmast.Õnneks on mul kõigele sellele hullusele vaatamata hea omadus - saan naudingu kätte üksnes asjade vaatamisest, ning tihti ei ostagi me mitte midagi.Ka seekord lahkusin 16 kroonise käevõruga...kogemus oli aga küllaga rohkemat väärt!!!

Rannas

Hommikune ärkamine

Karastav Dushh

Surfers Paradise

MIAMI rand

Pärast ülimõnusat nädalavahetust ootas meid ees pikk töönädal.

Elu Toowoombas on väga mitmetahuline - koht on ilus, elame pilve sees meeletult kauni looduse keskel. Tänu oma kõrgusele on siin aga väga külm. Hommikuti näitab termokas kõigest 5 soojakraadi ning isegi 4 dressipluusi ei aita mul sellega kohaneda.Nüüd kus meil on oma auto, ei pea me õnneks Arturiga enam tööle sõitma. Peale selle, et tema auto ähvardas kohe-kohe kaotada oma tagumised rattad - on Artur üks suur kihutaja...Ja nii me läksimegi iga hommik, elud nööriga kaelas, selle hulluga tööle...Eriti nõme omadus oli tal autos suitsetada - kõik aknad pärani lahti.Ja nagu ahnele austraallasele kohane, küsis ta enamus bensiinirahast meilt...mis tähendas, et ta ise sõitis tasuta.Töönädal oli pikk ja kurnav, aga see eest premeerisime end järjekordse meeldiva nädalavahetusega.

PÄIKESERANNIKULE

Kui Kullarannik asus Brisbanest allapoole, siis järgmiseks oli aeg sõita ülesse....PÄIKESERANNIKULE!

Korraks põikasime läbi REDCLIFFE linnakesest, kus punaste kivide vahel elavad uhked krabid. Õnneks sai siin ka mõnusalt ujuda, sest ookean oli rahulik ja väga mõnus...Kuumal päeval jahe värskendus tehtud, jätkasime teekonda Päikeserannikule.

Päikeserannik oli iseloomult hoopis teisest puust kui meie Surfarite Paradiis...Siinsed külastajad on jõukamad, linnamelu rahulikum.Kaheksast üksteise kõrval asuvast linnakesest osutuks valituks Mooloolaba. Õhtul sai jällegist linnavahel tuiatud ning väga toredalt aega veedetud...Järgmine päeva möödus randades, mis osutusid tõelisteks pärliteks...üks ilusam kui teine! Vahepeal istusime väikses välikohvikus ja sõime ülimalt luksuslikku jäätist. Kõik maiustasid sellega ning nii pidime ka meie asja ära proovima. Alguses tundus hind natuke hirmutav...väikse topsikese eest tuli letti laduda ligi 50 krooni...mis seal ikka, ega siia ju iga päev ei tule, eksju. Ostsime kahepeale ühe topsikese ning saime valida kahte erinevat jätsi...Suur oli üllatus, kui topsile laoti peale hiiglaslik kuhi!! Sellest hunnikust oli meile kahele rohkem kui küll....njämm, shokolaadi-ja trühvlitükid,Martsipan ja iiris...mida kõike võis selle jäätise seest välja urgitseda!

Magusaisu vähemalt päevaks rahuldatud, sõitsime natuke metsikusse Coolumisse. Erinevalt Mooloolaba rannast oli Coolumi ujumiskoht ilma rannavalvuriteta, ning inimesi kohtas siin vähe. Rand ise oli aga vaieldamatult ilusaim iial nähtuist...pehme liiv kohtus jõuliste kaljunukkidega, privaatsust lisas roheline taimestik ning palmipuud...Kivikoobastes peitsid end krabid, koorikloomad...ja uhked teokarbid! Mida veel elult tahta!!!Taaskord oligi möödunud tõeliselt erakordne nädalavahetus!

Otsime krabipoisse

LEITUD!!

Teokarp

Laisk krabi

Coolum

Koduses TOOWOOMBAS

TOOWOOMBA

Kodus ootas meid murelik Rouli. Olime ju eelmisel hommikul kiiruga toast välja tormanud ja ööseks koju ei ilmunudki. Rouli mõtles, et me juba kaotsi läinud.

Jah, Roli on väga tore mees...Kustub meid lasteks :D

Tal on kõrval majas pruta, kes talle siis süüa vaaritab... Pruta lapselapsed on Roulist väga vaimustuses ja iga kord kui Rouli oma autoga maja ette sõidab, jookseb kõrvaluksest välja terve pande väikseid põnne...kõik karjuvad: Rouli tuli-Rouli tuli!!!Ja siis käib siin veel üks poisike. Umbes kümne aastane tegelane, kellest ema-isa ei hooli ...niisiis elabki ta oma vanavanematega. Kuna tal ei ole sõpru, käib ta tihti Rouli juures...ning vabal päeva tohib ta Rouliga koos sõitu minna. Rouli on temast muidugi väsinud, aga võtab poisi siiski alati endaga kaasa...sest tal on temast lihtsalt väga kahju.Vat selline südamlik mees.

Kui Roulil parasjagu tööpäeva pole, naudsikleb ta oma aias....niidab olematut muru ( sest talle lihtsalt meeldib muru niita)...limpsib õlut ja teeb majapidamistöid.

Elamine on meil alati puhas ning oi-oi kui suur oli tema rõõm kui Aldar kõik põrandad puhtaks pesi :D Kuigi me tööjuures natuke luiskasime , et jääme vähemalt kolmeks kuuks siia...tundub Rouli aru saavat, et ega meil pikka plaani siin enam passida pole.Sest ühel õhtul ta rääkis, et hakkab meid väga igatsema kui ära läheme ja tahab ,et me talle kindlasti Eestist kirju saadaksime. Olevat juba nii ära harjunud, et keegi on pidevalt kodus ja majas käib elu :D

Jah, tunded on segased - ühest küljest tahaks juba väga eestisse..sõbrad ja pere!! Teiseltpoolt oleme siin näinud ja tundud niiii palju imelist-uut-võõrast-põnevat!!!

ATO MÜÜK ja UUE OST
Sahemrdised nagu oleme, panime oma auto müüki...hakkas teisel käigukast vingerpussi mängima.Kokku maksime masina eest ca. 7200 krooni...müügihinnaks sai 15 500 krooni. Nii et duubeldasime!!

Auto ostsid kaks vene tüdrukut...kahjuks üks lollim kui teine. 20 minutit Pärast müüki helises telefon - auto jäi seisma ja rool ei liigu!!!Aldar sai muidugi kohe aru, et roolilukk on peale...aga teha seda kahele tibile selgeks oli ilmvõimatu...nii me siis marssisimegi neli kilomeetrit et õpetada elementaarset sõiduoskuseks vajalikku...

Probleemid algasid aga tunnike hiljem. Nimelt tegime tehingu Brisbanes...120 km meie kodust. Oli õhtu ja viimane buss läinud oma teed...Nii me seisimegi - 15 000 krooni taskus, keste linna...7 tundi tööpäevani. Hostelit polnud mõtet võtta, sest hommikul tööle poleks siis nii või naa jõudnud.Mis meil üle jäi - pöidlad välja ja tee äärde hääletama. Pärast tunnist üritamist oli selge, et sellest suurest linnast on tuhat teeotsa kuhu inimesed pööravad...ning vaevalt et toowoomba üks neist on...Viimases hädas leidsime tee äärest suure kinnsivara reklaami...hiiglama varre otsas papilahmaka...kirjutasime teisele poole TOOWOOMBA ja 20 dollarit.Mõne aja pärast peatus auto...Hiina paarike pakkus küüti..Oiiii milline rõõma - kahjuks aga üürike. Nimelt nägid nad pimedas kirja valesti ja mõtlesid et tahameToowongi minna ( 30 km Brisbanest)....jah, 120 kiltsa oli nende jaoks liiga palju. Nukralt marssisime tagasi tee äärde, kell näitas juba keskööd ning olukord tundus lootusetu.

Aldar palus juba taevast-maad ja jumal teab keda appi...kui järskutuli see sama hiina poiss tagasi!!! Koos tüdrukuga otsustasid nad meid heast südamest koju ära viia...sest ka nemad on samasugused matkajad ning olukord olevat vägagi tuttav :D Vat see oli vedamine, maailmas ikka leidub ka häid inimesi!!! Kuigi nad ei tahtnud isegi bensiiniraha, ei suutnud me karmale päris võlgu ka jääda ning andsime neile sümboolsed 400eeki.

Kodu kallis Kodu...pole iialgi nii mõnus ja hea tundunud. Pärast kolme tunnist und oli aeg tööle tormata....Sharoni käest saime muidugi noomida, et mida me mõtlesime - öösel hääletada!!Tööpäev oli raskeimast raskeim, uni kippus silma ja käed tundusid kümnekilostena :D

Pärast nädalast töölkäiku Arturi seltsis oli siililgi selge, et vajame uut autot :D Ausaltöeldes ei jaksa enam kannatada neid varem ära minekuid, sest Artur lihtsalt ei viitsi tööd teha...iga kord kaotame hulga töötunde ja raha.

Nii saigi 2500 kronsa eest sarnane sõber soetatud...ainult et uuem ja ilusam!!!! Aga jah, sama jama jälle otsast peale- ülevaatus ning rego vajavad tegemist!Eks siis näis kuidas meil sellega minema hakkab!Täna on esmaspäev ja jälle mingid pühad...töölispüha vms. Kõik asutused on suletud...pangad on argipäeval lahti kella neljani, mis tähendab seda ,et olen nädal aega tööl käinud - paks rahapatakas taskus. No ei saa lihtsalt panka, et saaks raha arvele panna...need on hetked, mil Eesti tundub vägagi arenenud ja mugav maa.

Uus sõber, uhkem!..Pöidlad pihku ülevaatusel!!

Ahjaaa vahepeal olid munadepühad...siin on see suur pidupäev! Ega inimesed ise mune värvida viitsi ja nii ongi väga popid värvilsed shokolaadimunad ning jänesed.Vabadel päevadel on kõik poed suletud ning linnad tühjad - kui puhkus siis puhkus! Tegin tööle kirju koera, mis nüüdseks austraallaste meelest on eesti lihavõtte maius :D

Ostsime munad, avasime paki ja mingid tüübid vahtisid vastu.