SYDNEY , KODUS ja VÕÕRSIL

SYDNEY + KODUS JA VÕÕRSIL

Peaaegu tuhat kilomeetrit sai läbitud bussi ja rongiga..
Igal võimalusel vahtisime aknast välja, lootes näha kängurut..tundub, et tegemist on vist müüdiga.
Nii mõnigi nädal juba siin veedetud, aga põhitegelast ei kusagil.
Ilm kiskus vihmale ja tunda oli jahedust. Sydneysse saabusime kell 8 hommikul, rampväsinuna..Rongis ei olnud absoluutselt
võimalik magada..kõik kohad kiskusid kangeks või "surid ära".
Sydney rongijaam on välimuselt suhteliselt vana ja väsinud..kerge äratundmisrõõm puges hinge, sest see kõik meenutas
Baltijaama...ainult kordades suurem muidugi. Kähku tuli leida hostel, et saaks end kasida-süüa-magada..ja siis linnapeale uudistama.
Seekord olime öömaja suhtes eriti nõudlikud, sest kotis ootasid pesemist niisked riided..ja meil ei olnud õrna aimugi, mis ilme nad nüüdseks juba võtnud olid.
Olles läbi helistanud nii mõnedki magalad, otsustasime jaamast viie minuti kaugusel asuva George hosetli kasuks.
Tuppa jõudes pakkisime lahti oma suure reisikoti ja ohhh issand millised aroomid...suure kuumaga olid meie märjad riided hapuks läinud!!! Ligased ja haisvad!
Pesuruum asus pööningul, üleüldse oli hostel üks põnev ehitis..kõrged laed, tubade asetus meenutas labürinti. Aknast võis kiigata peatänavale ja jälgida
inimesete sagimist...vahelduseks tundsin ennast taolises suures linnas ülimalt hästi.
Mõnus uinak tehtud, asusime Sydneyt vallutama..Kuna oli 26 jaanuar, siis tähistasid austraallased Austraalia päeva. Kõigil oli vaba päev ja linn sahises
sadadest inimestest, kellest paljud kandis Austraalia lipuvärvides riideid. Vahtisime suud ammuli monoreili (rong), mis kimas ühel rööpal meie peade kohal.
Astusime sisse ka siinse "jumalanna"- kuninganna Victoria- majja...Jaa, Sydney on natuke teisest mastist kui eelmised külastatud linnad. Tunda on
vanainglise hõngu, arhitektuur ei ole nii uudne ja nö. brittide kätt on näha kõikjal.
Marssisime suurele sillale, mille all valmistuti parasjagu õhtuseks pidustuseks...jõeäärde oli kogunenud meeletu hulk inimesi...kõrval asuvatest pubidest
kostus Ausside hümni.Pillerkaar võttis hoogu. Ilm oli aga üllatavalt jahe ja vihm ei lasknud end kaua oodata. Peagi olime tagasi oma mõnusas pesas, kus
tegime veel ühe vajaliku uinaku...See läks aga kalliks maksma, sest magasime sõna otses mõtte maha iltulestiku.Kui äkki paugutamisest terve ilma kajas,
hüppasime ehmunult püsti ja tormasime välja. Õues sadas ja rahavas sesisis tänavatel..Kuradi pilvelõhkujad, nende tagant võis tulevärki ainult aimata.Ruttu
ruttu lippasime läbi vihma...järsku kostus kerge pidurikrigin ja vihane signaal..tundsin õhkõrnalt kängururauda oma jalal. Oihh, jooks punase tule alt oleks
peaaegu saatuslikuks saanud. Polnud aega ehmuda, teekond pidi jätkuma...Jõudisme sillani sekund liiga hilja ja meie esimest austraaliapäeva jäid tähistama
üksikud punased tulukesed, mis kergelt veel taevapiiril hõõgusid. Aldar mossitas. Tema vaimusilm oli päeval ettekujutanud uhket tulemöllu juubeldava rahva
keskel, imelist vaadet öises Sydneys - värvide peegeldust jõel ja pilvelõhkujate akendel. Aga ei midagi sellist...lohutuseks triivis jõele hõõguv merihobu,
keda kümmekond tegelast paadiga mööda jõge sõidutasid.Noh, asi ju seegi!! Aldar sellest muidugi suurt ei vaimustunud ja seega lonkisime vaikides koju tagasi.
Õhtul passisime internetis ja tegime tööd..vaikselt hakkasid ka pidulised tagasi jõudma.Üks tüdruk oli nii purjus, et koperdas kõhuli trepiastmetele,
teine poissmees aga haises netitoas nagu pudel viina ja vilistas rõõmsat viisikest. Need vaatepildid kompenseerisid meile ilutulestikust ilmajäämise.

Hostelis väsinuna


Aldar teeb tööd




Sydney


Austraalia päeva tähistav rahvamass





Monoreil


Madam Victoria



Big Benni väikevend


Koogileti ääres nillimas




KODUS JA VÕÕRSIL

Järgmisel hommikul oli kindel plaan juba paigas - ooperimaja ja sillake võib oodata, Kodus ja Võõrsil on esmatähtis. Summer Bayd kui sellist tegelikult ei eksisteeri ja
seriaali rannavõtted toimuvad 40 km sydneyst väljas asuvas Palm Beachi kuurortlinnakeses.
Soetasime endale päevpiletid, millega võib 24 tundi sõita ükskõik mis ühistrantspordiga.Olgu see buss, rong, tramm, praam vms..ainult monoreilil sõitu pilet
ei sisaldanud. Hinnaks 120 krooni. Võileivad meie hosteli köögis valmis pakitud, asusime suure põnevusega teele.
Sõit Palm Beachile kestis oodatust palju kauem ja pärast 1,5 tundi muutusime juba kergelt pahuraks.Äkki oleks ooprerimaja ikka see õigem otsus olnud!?
Aga ohh eii, hetkest, mil küngaste vahelt hakkasid piiluma orud - kaljud-pangad-lahesopid- teadsime, et oleme kohal! Ja siin see oligi - Alfi surfiklubi, see
sama vana rannajoon koos puidust piiretega. Nii naljakas. Tundus, nagu oleksime siin käinud korduvalt. Eks 15 aasat pidevat telekast jälgimist ajab aju segadusse :D :)
Käisime ujumas ja tegime sada pilti erinevates poosides. Needsamad kivid, mille peal Sallyd ja Pipad oma mõtteid on kogumas käinud..seesama teerada, mida
mööda Vinni randa jalutas. Armasal muruplatsil pidasime pikinkiku ja vahtutavates lainetes sai end väheke värskendatud. Kiirelt tutvusime ja ümbrusega.
Palm Beach on väga rikaste tegelaste linnake, mis asub mägede vahel orus.Siinsed vaated kaljudelt rannale on hingematvalt ilusad ja mäenõlva peidetud majad
annavad märku rikkast peremehest.




Tseen kodus ja võõrsil murehetkedest..


Surfirand



Älfi surfiklubi


Seda pilti teavad vist kõik



Summer Bay Alfi surfikas..Alf Stuarti nimigi olemas!!








Kodus ja võõrsil


Houm and avayyy..uued tegelased





Klikake pildile, siis saab paremini uurida..


Koju jõudsime alles hilisõhtul ja taaskord sai üliväsinuna otse voodisse langetud.
Järgmine päev lõime internetis lahti Yellowpage ( infokataloogi) ja hakkasime tööd otsima. Lõpuks kandsid meie pingutused vilja - üks farmidest andis töölootust.
Tegemist siis perefarmiga, kus kasvatatkse ploome-viinamarju. Tehakse moose ja veine..turistid saavad käia farmitööd kaemas. Töö pidi alagama aga alles
nädalakese pärast...otsustavaks sai fakt, et elamine on tasuta!! Niisiis uueks sihtpunktiks on 560 km kaugusel asuv linnake Griffith..kuna see on ka sammuke
lähemal Melbournile, oli plaan küps!!
Sydneysse lähem aga kindlasti veel tagasi, sest ooperimaja nägime pelgalt bussiga mööda kimades..ja surfers paradise, mis on ju ülipopp rannake Brisbane ja
Sydney vahel jäi ka külastamata.
Elust itaallaste-putukate-mürgiämblike-imelike naabrite- ja fantastilise looduse keskel juba lähitulevikus!