Unistus sõidust asutraaliasse hakkas lõpuks teoks saama...Olime Aldariga plaaninud lõpetada kõik viimsed toimetused juba detsembriks, et muretult 5ndal jaanuaril teele asuda. Need, kes meid aga vähegi tunnevad,saavad vist kohe aru, et tegemist oli täieliku enesepettusega:)
Meie laev Stockholmi väljus esmaspäeval 18.00
Asjad pakkisin alles pühapäeva öösel, rahad olid ikka veel vahetamata ja dokumentide printimisest polnud jõudnud veel unistadagi...Ja muidugi siis veel kontor, mis ootas tühjaks tassimist.
Seega tuli väljumispäevast täielik maraton.
Tänu oma empsidele saime asjadega siiski valmis ja kell 17.00 olime viksilt ja viiskalt oma sajakiloste kottidega sadamas. Rots ,mu kallis, läks põrsa poole. Suslik leidis mõnusa olemise Aldari vanemate juures. Oli aeg öelda head aega. Nutukale aitasid kaasa Maris, Doris ja Konks , kes nagu kolm piparkooki mind sadamas ootasid...Tänud Teile veelkord mõnusa moonakoti, viimaste klatsiuudiste ja tugevate kallistuste eest.
Viivile muidugi ka, sest jõubatoonikesetest saame veel siianigi vajalikke energiasüste.
STOCKHOLM:Laevasõit oli suhteliselt tavapärane. Põrsas ja Jaanus suhtusid laeva kui kaheksandasse maailmaimesse, ostes suurest vaimustusest kokku igasugust mõtetut träni.
Parim oli Jaanuse propelleriga ämblimees !!?? ja Põrsa autokujuline kommikarp, mis hilisemal vaatlusel valmistas talle siiski suure pettumuse....
Stockholm oli külm..niii külm. Tahtsime oma viimased kroonid naelade vastu vahetada, aga tore teller soovitas seda teha hoopiski inglismaal...saame rohkem pappi :D
Stockholmis sõitsime bussiga lennujaama, väljumiseni oli viis tundi...Kuna lennujaam oli suur ja uhke, siis lõime oma aega parajaks pakikärudega ringi rallides.Mina sain luksust nautida, Aldar oli vedaja rollis :)
Üleval: stokcholmi metroo - underground action, underground action -one two three :)
All: Lõbusõit
Lennusõit Londonisse kestis 2, 4 tundi, kus pakuti head ja mahlast võileiba. Lennukisse tuli palju muhhameede , kes omavahel sosistasid, lastes aeg-ajalt kuuldavale salakavalat naeru ja kelle musta habeme vahelt välkusid kuldsed hambad läbisegi valgetega ...korraks oli kõhe.LONDON
Lend Londonisse oli jube, sest meie kõrval istus 4 last. Ja paraku oli nendes esindatud kõik eriti tüütule lapsele kuuluvad omadused....Nad kisasid-karjusid-tramipsid-röökisid-jonnisid-vingusid-kilkasid.Nutsid ja laulsid, lälisesid niisama ja ei kuulanud kunagi oma vanemate sõna. Ilmselgelt oli meiega ühel arvamusel ka laste ema, kes terve aja hoidis kätt kõrvadel, ignoreerides absoluutselt kõike, mida tema neli jõnglast korda saatsid
Kuna lennuk hilines, siis saime jala Londonis maha alles keskööl.Olime väsinud ja väljas näitas miinuskraade. Heathrowi lennujaam oli meeletult suur..terminalist terminali liiguti rongidega. Metroo oli sünge, jahe ja täis võõraid helisid. Siiski ei tundund me end ebamugavalt, kõik oli täpselt nii nagu pidi ja üldiselt olime oma tegemistes rõõmsameelsed.Kimasime rongiga Terminal 2, sest järgmise päeva õhtul pidi sealt väljuma lend Brisbanei ja tahtsime asjad kindlalt üle vaadata.
Kohale jõudes selgus, et kesklinna enam transporti ei lähegi ja selliseks shokkuudiseks ei olnud me absoluutselt valmistunud...Hotelli naada ju, kus me ennast ometigi välja saaks puhata. Tahtsime ülekõige ronida kuskile mõnusasse pessa ja end kerra tõmmata, aga pidime leppima paratamatusega...lend oli hilinenud ja viimane buss läinud.
Kõige tipuks oli Londoni lennujaam palju nõmedam kui stockholmi arlanda lennukas, sest igal pool sebisid ringi ehitusmehed, kes puurisid ja klopsisid...mänguautomaadid lärmasid ja mitte kuskile polnud istuda. Laes lõõmasid hiiglaslikud lambid, olime omadega läbi.
Aga polnud aega pikalt jonnida, pesime hambad puhtaks ja tegime ooteruumi kivisele põrandale magamiskottidest mõnusa aseme...Meil oli teisigi saatusekaaslasi, kes üritasid rauast pinkidel krõnksus asendis ööd mööda veeta.Ja lõppkokkuvõttes oli uni magusaim kui iial varem..ei häirinud heledad prozektorid ega kõva põrand. Nii mõnus oli ja und ei seganud miski. Nisu 34-34, sul oleks nii mõndagi õppida. Seitse tundi hiljem algas lennujaamas elu...avati kohvikud, reisijad saabusid lennukitelt..siginat saginat oli maja täis. Kuskilt kostus klirinat, kärude põrkamist seinanurka...kellegi vali naer ja kerge aevastus....saabunud oli hommik.
Hambad pestud, suundusime Londonit avastama. Tänu kallile Kaiule, kes on Inglismaal juba vana kala, oskasime kerge vaevaga üles otsida kesklinna. Rongisõit läks edasi-tagasi kahepeale 300 krooni, mis tegelikult oli üllatavalt vähe..olin kuulnud hullemaid jutte.
Rongid olid vinged, kiired ja vihased...vuhisesid läbi tunnelite. Pisikesed vagunid täitusid inimesetest ülehelikiirusel ja kõlaritest kostusid robotlikul häälel peatuste nimed...nagu filmis
Inimesed olid huvitavad, aga väga omades tegemistes...peaagu kõik lugesid midagi..raamatut, ajakirja....niisama olijaid peaagu polnudki. Ainult kaks backpackerit vahtisid suud ammuli
Kesklinnas tegime kohe kiired hommikusöögid , mäkdonaldsis muidugi...burger oli kuiv ja vastik. Teenindajateks olid rättidega naised. Siiski täitis burks piisavalt kõhtu ja seiklus võis jätkuda.
Käsime Thamesi jõge mööda, nägime Big Benni ja parlamendihoonet. Vahva ja tore oli seigelda jahedad Inglismaal.Lõunatasime mõnusas kohvikus, mille omanikuks oli väike vanamees.Tema valge põll ja lõbus hoiak andisid märku itaalia päritolust. Koht oli nii popp, et pidevalt vooris sealt läbi erinevaid inimesi, kes vanakest juba kaugelt suure heeiiiga ja käeviibatusega tervitasid. Väga kodune ja mõnus!!Käes oligi aeg naaseda lennujaama, sest ees ootas 26 tunnine lend Brisbanei, austraaliasse....Tollis võeti Aldarilt tema vanaisa kingitud taskunuga. Olime kurvad.
No comments:
Post a Comment